Jälle üks nädal möödas

Mulle meeldivad nädalavahetused :D. Nii hea on, kui ei pea mitte midagi tegema.
Eile hommikul sain ärgates üllatuse osaliseks. Väljas oli nii külmaks läinud, et mul ei olnud mobile home'is vett. Aga noh.. mis siis ikka.. läksin majja pesema :D. Peale seda möödus suurem osa päevast läpparis olles. Vaatasime Tania ja Suziega minu pilte ja värki. Õhtu poole tuli Garyle üks sõber külla. Lee oli vist nimi.. Sama hull nagu Garygi :D.. Et siis teeb taolisi nalju jne. Ja noh.. hiljem läks Tania välja mingite sõpradega vms ja meie ülejäänud vaatasime lihtsalt telekat. Põhilised programmid siin on 'I'm a celebrity.. get me out of here!' ja 'X factor'. Igatahes.. sisukas õhtu oli :D. ÜKs helgematest hetkedest oli see, kui Chelsea omale telekapuldiga vastu pead virutas. Ja Suzie. Oh jah. Ta üritab ka kogu aeg nalju teha jne, ainult et vahepeal ütleb ta selliseid asju, mida saab mitut moodi võtta ja siis kõik naeravad nagu hullud. Tema ise ei saa täpselt aru, mida ta ütles, ta naerab niisama kaasa. Minu kohta ütles ka eile ühe lause, mis pani mu punastama ja samal ajal ei suutnud ma ka naeru pidada. Kindluse mõttes ma siin seda lauset kordama ei hakka :D
Jah.. selle perega igav ei hakka :D
Täna hommikul olid siin külalised. Tania läks oma sõbrannaga ratsutama, Gary lammutas ja põletas väljas mingit pahna ja sõbranna poeg oli paar Wii mängu kaasa võtnud (SuperMario) niiet me mängisime seda. Ausalt öeldes eelistan ma tavalist vanakooli telekamängu, aga Wii on ka päris äge. Ja minu suureks rõõmuks ei jäänud ma Chelseale alla :D.
Muud vist polegi. Õhtul saab jälle roast dinner'it ja elu on ilus :D
Peab vist lõpetama. Suundun tagasi teleka juurde. Olen täna liiga laisk, et midagi muud teha :D

Nautige Eestis minu eest ka lund!
:)

Nii õnnelik

Viiiiiiiiiimaks ometi sain oma paki Eestist kätte. Kõvasti 'Kalevi' šokolaade, ratsutamissaapad ja säärised, pusa ja jope JA minu soe-soe-soe kampsun! :) Mida veel tahta? :D
Enne mu paki saabumist üritasin Suziega tema kodutööd teha. Ütleme nii, et asi ei edenenud eriti. Ta pidi mingeid lauseid kirjutama ja me Chelseaga üritasime aidata, aga ükski meie öeldud lause ei sobinud talle. Ainult üks suur vingumine käis. Aga pärast mu paki saabumist ja seda, kui ma ütlesin, et mul võib pakis ka midagi nende jaoks olla, siis hakkas ta kohe heaks tüdrukuks. Ja kui selgus, et on võimalus šokolaadi saada, siis sain ma kohe kallistuse ka :D. Huvitav küll, miks ta nii suur sõber oli, mis? :D
Igaljuhul olen ma nüüd nii elevil. Ma saan ratsutama minna! Lõpuks ometi! Õhh, tuleb päris hea nädalavahetus vist. Tahaks juba natuke trenni teha. Ja Pinkyga saab ka ikka kohe korraliku trenni. Uhh, mine tea, äkki lähen juba homme päeval ratsutama. Vaatab, kuidas aega on.
Ja üleüldse, kas teate mis?! Homme on reede juba! Reede! Uskumatu, kui kiiresti nädal on läinud. Natuke rohkem kui 3 nädalat ja ma saan koju! Mitte, et ma nii meeletult siit ära tahaks minna, mulle meeldib siin ka. Aga siiski, ma saan koju ja ma näen kõiki ja ohh, nii tore-nii tore.
Olgu. Ma olen ikka veel oma pakist ja kõigest nii elevil.. pean katsuma rahuneda :D

Täna hommikul sadas lund! Seda oli küll imevähe, aga siiski.
Mis veel.. mul läks mingi puru päeval silma ja võttis kuskil 2 tundi ja kõvasti silmatilku, et seda kätte saada. Ma ei teagi, mis asi mul silmas oli, aga ühel hetkel oli see järsku läinud. Ilmselt oli mingi saepuru tükike. Et jah. Muud erilist ei olegi juhtunud. Mul on põnev elu, mis? :D

Olgu. Lippan nüüd teleka ette. Kohe-kohe hakkab 'I'm a celebrity.. get me out of here!'
Musi-kalli-pai ja järgmise korrani! ;)

Vrõnn-vrõnn

Pidin lihtsalt mainima.. Eestis ma vist enam autoga sõita ei oska :D. Olen nii harjunud siin vasakpoolse liiklusega. Lisaks see, et suurtel maanteedel (või on nad kiirteed?) sõidan keskmiselt mingi 120 km/h. Pole paha, mis? Ja see ei ole veel üldsegi kiire. Neil on lubatud seal mingi kuni 150km/h sõita või midagi taolist.. Või oli see 160? Pole päris kindel. Aga rõhutan, et see on siiski ainult suurtel teedel. Nö külavaheteedel on lubatud kiirus umbes 60-70 km/h
Inimesed on siin nii viisakad ka. Hea on sõita, kui kõik juhid arvestavad üksteisega.
Eesti liikluskultuur võiks Inglismaa omast natuke eeskuju võtta.

Niih, sain südamelt ära rääkida, hakkas kergem kohe :D
Olgu. Järgmine kord üritan midagi asjalikumat rääkida :D

Päikest!

Mis värk on?

Ma olen juba peaaegu 7 nädalat Inglismaal olnud! Kuhu see aeg küll kadunud on?! Nii imelik, alles ma ju jätsin kõigiga hüvasti ja lahkusin Eestist. Aga see tähendab, et mul on natuke rohkem kui 4 nädalat veel jäänud ja siis jälle koju!! :)

Siinne elu on päris normaalne. Uskumatu, aga mul ei olegi sellist suurt koduigatsust peale tulnud. Loomulikult tunnen ma kõigist puudust, aga samas on siin ka tore. Terve pere on hästi äge. Selline tunne, nagu oleksin neid juba hästi kaua tundnud. Selles mõttes, et hästi kodune on nendega siin koos olla. Mul on ausalt öeldes hea meel, et ma seda esialgset töökohta ei saanud. Ma kahtlen, kas kuskil mujal oleks nii hea olnud kui siin.

Mis siis veel? Käisin eelmine nädalavahetus Sillel külas. Tutvusin mõne Sille uue sõbraga ja Sille tutvustas mulle ingveriõlut :D. Päris hea tegelikult, parem kui tavaline õlu.. eriti külmalt juues. Pühapäeval kohtusime veel Madeleine'iga. Tütarlaps, kes töötab au pairina seal peres, kus mina ajutiselt 3 nädalat veetsin. Tore neiu on. Aga tunnen kaasa talle pisut, ise ei tahaks küll seal majas kuude kaupa töötada :D.

Nüüd hakkab jälle üks nädal läbi saama. Päevad lähevad nii kiiresti, olgugi, et ma alustan juba umbes 7st ja magama lähen kuskil südaöö paiku. See nädalavahetus tuleb ka huvitav vist, laupäeva hommikul on Suziel koolisõiduvõistlus. Nii armas, tahaks näha teda juba oma väikese poniga sõitmas! Ma teen kindlasti hästi palju pilte ka. Võistlustele minek tähendab kahjuks seda, et ma ei saa järjekordselt hommikul kaua magada, aga noh, saame hakkama. Magada jõuan kunagi hiljem ka :D

Muide. Suht kade olen, et teil on niiiii palju lund, aga mina pean leppima vihmaga. Loodan, et 20.detsembriks on Eestis korralik lumi maha tulnud. Tahan siis kindlasti kelgutama minna! :)

Aga olgu siis. Olge tublid! :)

Viimaks natuke puhkust :)

Eile kasutasin vaba aega, et natuke oma elamukest koristada ja pesu pesta. Hommikul käisin tüdrukute ja Taniaga ühes lähedal asuvas tallis ka, seal on poniklubi või midagi sellist. Tutvusin ühe naisega, kellega saan nädala sees koos ratsutamas käia. Ülejäänud päev möödus netis istudes ja telekat vaadates. Õhtu poole käisime terve perega lõkkeõhtul. Seal olid mõned vanemad oma lastega. Vanemad jõid veini ja värki ja lapsed jooksid ringi. Väike ilutulestik oli ka. Kõik olid hästi sõbralikud jälle. Üks mees rääkis, kuidas ta paar aastat tagasi Eestis käis ja teine ütles, et tunneb ühte eestlast, kellega tutvus kuskil puhkusereisil olles. Igaljuhul olid Eestist kuulnud.
Peale lõkkeõhtut läksime välja sööma, kuskile pubisse. Päris lõbus oli. Suzie tegi vahepeal nalja (näitas poolkogemata keskmist sõrme, ise samal ajal seletas midagi ja oli hästi tõsise näoga) ja Chelsea ja Gary ei suutnud endam naeru pidada. Garyl olid lõpuks pisarad silmas ja Chelsea läks lauast kaugemale, et rahuneda :D. Siit lugedes ei tundu asi eriti naljakas, selleks pidi seda ise nägema ja kuulma.
Täna magasin natuke kauem, peaaegu 10ni. Kuskil lõuna paiku sain ratsutama minna. Kõigepealt sõitsin platsil, et Pinkyga harjuda. Ta on kõvasti teistsugune, kui hobused kellega ma seni olen sõitnud. Üks asi on see, et kui näiteks Vipo vajab hästi õrna ratset, siis Pinkyga sõites peab hästi tugevat kontakti hoidma, et ta sõna kuulaks. Mõned väiksed asjad olid veel, aga üldiselt sain siiski hakkama. Lõpuks läksime Chelseaga nö maastikule sõitma. See tähendas siis seda, et kõigepealt jalutasime maanteel, läksime läbi küla (põhimõtteliselt sama suur nagu Suure-Jaani) ja lõpuks jõudsime ühele kõrvalisele teele. Üks auto koliseva treileri ja haukuvate koertega suutis nii Pinky kui Tomi hüppama panna, aga peale selle oli kõik üsna rahulik. Arvan, et mõned trennid veel ja siis hakkab meie koostöö Pinkyga juba rohkem sujuma. Täna me õppisime lihtsalt teineteist tundma.
Loodan, et saan varsti omale paremad jalanõud ka ratsutamiseks, sest täna sõitsin kummikutega ja need ei anna jalgadele mitte mingit tuge, niiet mu jalad on ülimalt väsinud ja üks jalalihas, mille olemasolust ma teadlikki polnud, on suht valus.
Õhtu poole käisime Tescos ka (suur kaubamaja vms). Seal on üsna odavaid asju. Ilmselt pean sinna mõni päev veits pikemaks minema. Täna väga raha ei kulutanud, ostsin ainult šokolaadi ja ühe üliarmsa mänguasja. Meil Chelseaga oli natuke piinlik ka, et mänguasjadest nii vaimustusse sattusime, aga noh, mis teha :D.
Ega suurt rohkem polegi toimunud. Nüüd lähen ka teleka ette tagasi ja lihtsalt puhkan. Homme peab ju jälle tööle hakkama.

PS! Pidage meeles: I'm the best! Suzie ütles mulle seda ;)

Päikest! :)

Asi edeneb

Mulle päris meeldib siin. Pere on tore, töö pole ka väga raske ja nüüd hakkab kõik juba tuttavaks muutuma.
Minu päevaplaanist... Ärkan hommikul kuskil 7 paiku. Tatsan kiiresti majja ja uurin, kas Tania (pereema) midagi juba teinud ka on. Vahel ta söödab hommikuti hobuseid, vahel mitte. Olgu kuidas on, mina lähen siis välja, vahetan hobustel tekid ära, kui vaja söödan ka, viin notsudele süüa ja lasen nad välja, siis kanadele söök ja lõpuks viin hobused karjamaale. Kõigepealt ponid ja siis suured. Peale seda majja tagasi ja ootan, et lapsed kooli saaks viia. Sellel nädalal on Gary (pereisa) kaasa käinud. Esimesed päevad ta sõitis ka, mina üritasin lihtsalt teed meelde jätta. Täna sõitsin ise pärastlõunal neile kooli järgi (Gary oli kaasas siiski). Aga päevaplaanist veel. Hommikul school run'ilt tagasi jõudes söön hommikust (täna käisin Garyga mingis kohvikus vms söömas ja sain seal tõelise Inglise hommikusöögi- röstsaiad, praetud muna, vorstid, peekon ja tomatid.Kõht püsis õhtuni täis :D) ja peale seda hobuste bokse puhastama. Põhimõtteliselt viin sõnniku välja, panen vajadusel allapanu juurde, teen nende õhtuse ja järgmise hommiku söögid valmis (mikroelemendid, müslid ja muu selline kraam), vahetan vee ära ja valmis. Majas pühin köögipõranda ära ja kui vaja, siis panen pesu kokku jms. Vahepeal jääb aega natuke puhata ja siis kuskil poole 3st toon hobused sisse tagasi. Kell 3 tuleb tüdrukutele järele minna. Tagasi jõuame kuskil poole 5 või 5 paiku, olenevalt liiklusest. Siis tuleb õhtusöök ja kell 6 söödan hobuseid. Lisaks tuleb ka notsud sisse ajada ja süüa anda ja põhimõtteliselt ongi kõik tehtud! Hiljem aitan Suziel kodutööd natuke teha (ta peab tavaliselt mingi väikse raamatukese läbi lugema) ja kui jaksu on, siis mängin ka temaga natuke.
Mõne sõnaga perest ka... Kõige rohkem olen koos olnud vist Garyga, sest olen temaga school-run'e teinud ja kuna ta töötab öösiti (mingi rekkaga sõidab või miskit), siis on ta päeval kodus. Ta on minuga päeviti igal pool ringi ka sõitnud ja erinevaid kohti näidanud. Näiteks hobutarvete pood ja mingi kohalik talu, kus liha müüakse. Temaga on päris lõbus, ta teeb kogu aeg nalja ja värki.
Tania (pereema) on vist see, keda ma kõige vähem näen. Kuna ta töötab Londonis (ta on raamatupidaja), siis ta jõuab koju alles kuskil 7 paiku, vahel isegi hiljem, ja siis me vaatame kas telekat või olen mina arvutis või midagi, niiet väga palju just ei suhtle. Aga üldiselt on ta ka tore.
Chelsea (vanem tütar) on ka äge. Ma ei ole temaga just väga palju suhelnud jne, aga me saame hästi läbi.
Suzie on üsna armas. Vahepeal muutub ta küll pisut tüütuks, aga enamuse ajast on temaga ikkagi tore. Ma vist üsnagi meeldin talle, sest kodus olles on ta kogu aeg minuga. Koolis oli ka juba esimesel päeval uhkelt rääkinud, et tal on uus au pair (lapsehoidja). Ta jutt on kohati üsna..huvitav :D. Igav temaga just ei hakka.

Rohkem ei oskagi midagi rääkida.
Kokkuvõttes on nii töö kui pere normaalne. Lõpuks ometi saan öelda, et mul läheb Inglismaal hästi. Äge on siin kogu aeg olnud, aga pidevalt on olnud mure, kas ikka saan tööd või ei.

Ahjaa.. Saan nendega vist detsembris (enne kui koju lendan) mingile suurele hobuüritusele minna. Ikka tõsiselt suurele, nagu mingid ratsutamise olümpiamängud vms. Ma nii loodan, et nad saavad mulle veel pileti orgunnida. See oleks tõeliselt super!
Ja seda ka, et kuigi mul pidi siin alguses tegelikult 2-nädalane prooviaeg olema, siis tundub, et seda pole vaja. Nad on minult juba mitu korda küsinud, kas ma ikka peale jõule ka tagasi tulen. Niiet vist sobin neile :D.

Olgu siis. Kell on palju, hommikul tuleb vara tõusta, tuleb magama minna.
Kallid-musid-paid! :)

Pildisadu..

Kiire ülevaade uuest elukohast.
Kõigepealt avaneb hoovi sisenemisel selline pilt. Vasakul liivaplats treenimiseks ja paremal terve rodu hooneid (Kontor, varustuse ruum, elumaja, teine elumaja(seal elavad mehe vanemad), minu elamine).


Hobuste boksid
Pere elumaja. Jah, sellel puuduvad aknad. Ma ei ole veel jõudnud selle kohta täpsemalt uurida.


Minu elamuke :D


Väike vaade ka seestpoolt...


Ja nüüd hobused. Kõigepealt ponid. Siin on Jake.
Spike...


Ja nüüd natuke suuremad. Pinky...

...ja Tom!

Ja siin on veel 2 notsut. Louise ja Tara.


Selline on siis see kohake, kus ma elan ja töötan.
Fotoalbumisse lisan varsti kindlasti veel pilte :)