Väike suksu...

Ääretult kurb päev on. Hommikul ärkasin üles ja asusin hobuseid söötma nagu tavaliseltki ja märksain, et Jake on pikali ja ei taha oma sööki puutudagi. Rääkisin siis Taniale mis toimub ja esialgu ei osanudki midagi erilist ette võtta. Mina pidin minema tüdrukuid kooli viima ja Tania lubas ponil nii kaua silma peal hoida. Enne äraminekut märkasin veel, et Jake muutus üha rahutumaks ja rahutumaks. Oli näha, et tal on valud. Koju tagasi jõudes nägin, et Tania oli endiselt kodus ja nägi väga kurb välja. Märkasin, et Jake oli oma boksis pikali. Parkisin siis auto ja astusin halva eelaimdusega välja. Tania vaatas minu poole ja raputas õnnetult pead, endal pisarad silmis. Kallistasin teda ja ütlesin, et mul on äärmiselt kahju. Tania ütles, et ponil läks asi aina hullemaks ja loomaarst ütles pärast kahte valuvaigistavad süsti ja tuimestust, mis midagi paremaks ei teinud, et tuleb otsus vastu võtta... ja seega tuligi väike Jake magama panna. Tania kutsus ühe sõbra külla, Niki - naine, kes tegeleb ka hobustega ja kes elab põhimõtteliselt kõrvaltalus, ja tema oli siin kuni Jake'ile järgi tuldi. Mina ootasin Taniaga toas nii kaua kuni poni veoautosse toimetati ja minema viidi. Nüüd olen suht proovinud oma tavalist päevaplaani järgida ja mitte väga palju selle peale mõelda, et see väike tegelane ei vaatagi mulle enam otsa, kui ma boksidest mööda kõnnin. Kuigi.. minu jaoks ei ole see hetkel niiii kohutavalt raske.. Ma mõtlen, et ärge saage valesti aru - ma olen ääretult kurb, aga kuna ma ei olnud temagaveel väga kaua koos olnud jne, siis pole see kõik nii raske. Näiteks suvel, kui Ami suri, siis oli see ikka väga raske aeg. Pisarad voolasid päev otsa ning järgmisel päeval Tallinnasse presidendi vastuvõtule minnes hoidsin vägisi pisaraid tagasi ja üritasin mitte Amile mõelda. Siiani on pisut raske Ami pilte vaadata või talle mõelda, aga see läheb ajaga üha lihtsamaks.
Mis aga Jake'i puutub, siis ma ei kujuta ette, kuidas tüdrukud selle üöe elavad. Suzie saab esimesena teada.. Ja vaeseke võib ikka ääretult õnnetu olla, sest see oli tema poni.. õnneks on tal veel ka Spike. Ja Chelsea.. temale ei räägi me enne õhtut, sest ta ei tule peale kooli koju, vaid läheb sünnipäevale vms ning me ei taha tema tuju ära rikkuda enne pidu.
Aga küll me kõik toime tuleme.
Jake oli äärmiselt armas, kohati pisut üleannetu poni :)

Puhka rahus, pisike!

Neljapäev, 27. jaanuar :)

Mõtlesin, et võtaks ennast käsile ja kirjutaks siia midagi jälle.
Kõigepealt siis mõne sõnaga möödunud nädalavahetusest. Võtsin juba reede õhtul ette teekonna Sille juurde Bovingdoni. Sain kõigi toimetustega valmis ja asjad kokku, aga siiski jäin pisut hiljaks ja jäin oma rongist maha. Suht varsti tuli uus, aga sellegipoolest pidin Clapham Junctionis ligi tund aega passima, et Hemelisse saada. Aga natuke külmetamist ja viimaks see rong tuligi ja veidi aega hiljem saingi juba Pauliga Hemelist Sille juurde. Väike hot chocolate, mõnus jutuajamine ja läksime ära magama. Järgmisel päeval võtsime ette teekonna Hemelisse poodidesse. Hiljem jõime kohvikus karamelliga kakaod ja tegime aega parajaks, kuni buss tuli. Lõpuks kodus mugisime Pringelseid ja elu oli ilus :D. Hiljem eem.. mängisime trips-traps-trulli :D.. sättisime veits ja läksime välja. Noormees nimega Oscar, kes tegeleb vabal ajal teiste ringi sõidutamisega :D, viis meid väikse sümboolse summa eest Watfordi ja tuli pärast järgi ka. Igatahes väga äge õhtu oli :). Järgmisel päeval tegime väikse tiiru The Bellis ja varsti pärast seda asusin oma kodu poole teele.
Selle külaskäiguga võis ikka väga rahule jääda. Varsti jälle ;)
See nädal on nii kiiresti läinud. Alles oli esmaspäev ja nüüd juba peaaegu nädalalõpp käes jälle. Eile oli natuke kehvem päev, sest Suziel oli mingi imelik tuju ja ta tujutses täiega. See väsitas suht ära ja koduigatsus tuli natukese peale. Aga täna on ta täiega armas jälle. Ütleb mulle iga 5-minuti järel 'I love you' ja on nunnu.
Nädalavahetus on peaaegu käes! Minu plaanid selleks: võimalikult palju magada! Kui viitsimist on, siis lähen Londonisse ka pühapäeval ja kui hästi läheb, siis Sille tuleb ka :) Korra mõtlesin ühte hobushowd ka vaatama minna (Apassionata), aga vist ei raatsi ikkagi nii palju raha kulutada. Pealegi, mul on nüüd ju veel peale Vipo ka kaks ponikest, kelle eest tuleb hoolt kanda. Pean raha koguma, et ma saaksin neile ägeda varustuse osta jne :) Ja muid asju on ka, mille jaoks mul raha läheb vaja, niiet seekord jääb ära :)

Olgu.. kohe hakkan õhtust sööma.
Kallid! :)
:*

Väike vahemärkus :)

Mõtlesin, et paneks siia ka kirja, et eelmisel nädalal paluti mul SJG koolilehele artikkel kirjutada. Kui kedagi huvitab, siis seda saab lugeda sonumid.sjg.edu.ee :)

Lisaks sain sealtsamaselt koolilehelt teada, et homme on ülemaailmne kallistamise päev, niiet kallistage siis hoolega kõiki :)

:)

Kevad?!

Mul oli täna nii mõnus päev. Päike paistis (sain isegi päikseprille vahepeal kanda :D), linnud laulsid täiest kõrist ja sooja oli +7 ringis. Käisin ratsutamas ka. Pinki oli tubli ja mõnus oli trenni teha. Täiesti kevade tunne oli, nii kummaline oli mõelda, et tegelikult on alles jaanuar.
Käisin Tescos ka ja ostsin omale Pringleseid ja mingit Aero vaniljekreemi vms, niiet on olnud ikka väga hea päev :D

Nii naljakas, kuidas mu siinne pere nii mures mu pärast on. Eelmisel nädalal oli selline olukord, et olin ühel hommikul veits tõsisem (asi oli selles, et 1. ma olin väga unine alles ja 2. mulle ei meeldi hiljaks jääda, aga Suzie liigutb ennast hommikuti aegluubis ja see käib mulle veits pinda :D). Igatahes tundus Taniale, et ma olen õnnetu, niiet Gary helistas mulle ja küsis, et kas ma olen õnnelik. Mis küsimus noh? :D Rahustasin siis teda ja ütlesin, et kõik on hästi. Ta ütles, et ta päriselt mind ei usu, aga jäi siiski üsna rahule :D

Täna üritas Gary mind veenda, et ma kauemaks siia jääksin. Lubasid mind suvel kuskile puhkusele viia jne jne, peaasi, et siin oleksin :D. Nii armas, et ma neile nii väga meeldin.

Kui juba puhkustest rääkida, siis on meil Sillega plaanis ka kevadel väike minipuhkus võtta :D. Kui meil juba piletid broneeritud ja asjad aetud, siis räägin täpsemalt, mis ja kuhu. Igatahes ei jõua ma kevadet ära oodata! :)

Muide, kas te teadsite, et ma liigutan oma huuli, kui ma trükin? :D Ma sain natuke aega tagasi teada. Ja selle põneva uudisega täna lõpetangi :D

:*

Tagasi Inglismaal

Niisiis, olen taas siin! :)
Reis siia oli täiesti sündmustevaene, üritasin võimalikult palju magada, et aeg kiiremini läheks.
Kohale jõudes oli kõigil hea meel mind näha. Ütlesid, et tundsid minust puudust :). Suzie oli mul peaaegu kogu õhtu süles, Chelsea ja Tania jagasid infot mis vahepeal toimunud oli (Chels rääkis ka mõningaid natuke piinlikumaid ja selle võrra ka naljakamaid lugusid :D) ja Gary sai kohe minu kiusamisega pihta hakata :D
Kingitustega jäid ka kõik rahule, eesel, mis Suzie sai, oli eriline lemmik. Pehmete sokkide pärast läks päris rabelemiseks, Tania ja Gary proovisid Chelsea omasid ära näpata :D. Ja Tania kannab nüüd iga päev minu kingitud kaelakeed kaelas. Mina sain ühed mõnusad pika säärega susside moodi asjad :D, et noh, neid võib väljas ka kanda, aga ma eelistan neid sussidena. Komme ja värke sain ka.. ja ühed sokid ratsutamiseks.
Reedel asusin juba rõõmsalt tööle. Tegin schoolruni ilusasti ära ja kõik värgid, vasakpoolne liiklus on endiselt käpas. Õhtul olime terve perega koos kodus, vaatasime telekat ja olime niisama. Garyl pole ka enam öiseid vahetusi, on päevased, niiet temagi saab õhtuti kodus olla. Mitte just kõige parem mulle, sest talle lihtsalt meeldib mind norida igal võimalikul hetkel :D
Laupäeval tuli Sille külla, finally! :D Ta nägi ka lõpuks ära, kus ja kellega ma siin elan :D. Ta oli nõus siia tagasi tulema, niiet kõige hullem vist polnud, aga mis ta sellest kõigest siin täpsemalt arvas, seda peab tema enda käest küsima :D
Aga päeval vahtisime natuke niisama, siis käisime Tescos (millest Sille väikestviisi vaimustusse sattus, don't really know why :D) ja pärast tegime ettevalmistusi välja minekuks (piiduuuu! nagu Sillele meeldib öelda :D). Vaatasime filmi, mängisime trips-traps-trulli, vahetasime riided, värgid-särgid ja Gary viis meid Crawleysse kluppi. Täiesti vabatahtlikult oli nõus meile ka pärast järgi tulema, mis oli superluks. Klubi oli täitsa okei. Muusika oli hea ja inimesi oli päris parasjagu, et võib teinekordki minna. Detailidesse ei hakka laskuma, aga meil oli päris lõbus seal :D.Pärast koju jõudes sõime veits, sest kõhud olid lihtsalt niiiii tühjad ja siis ära tuttu.
Pühapäeval helistasid ema ja isa, et õnne soovida. Peale seda enam und ei tulnud ka, niiet lebotasime veits veel voodis ja siis läksime tuppa. Enamus päevast möödus netis olles, telekat vaadates ja Gary kohati pisut nilbeid nalju kuulates. Igav just ei olnud :D. Sille väiksel survel anti mulle kingitused ka pisut varem kätte. Chels tegi mulle šokolaadi koogikesi ka (brownies), mis olid muide väga head. Lõpuks tuli see kohutavalt kurb hetk, kui ma Sille jälle rongi peale pidin viima. Aga me jätsime hüvasti üsna heade teadetega: Gary ütles, et me võime mõnikord reede õhtul Sillele Bovingdoni autoga järgi minna! Nii vinge!!
Aga õhtul.. me läksime mu sünnipäeva puhul välja sööma. Oli mingi selline kauboi-stiilis restoran või pubi või muu sarnane. Meid ootas laud paari õhupalliga ja litritega kaetud värviline kauboikaabu. Ma keeldusin seda alguses pähe panemast, õhtu lõpuks õnnestus see Chelseal siiski mulle pähe panna, niiet ma andsin alla. Kõhu sai ka seal korralikult täis, ma tundsin juba pärast eelrooga, et aitaks nagu, aga sõin ka pool pearoast kuidagimoodi ära :D. Siis küsis Gary, kuidas mul magustoiduga oleks ja kuigi ma ütlesin, et väga vist ei jõuagi, siis sellest hoolimata tuli paar minutit hiljem lauale üks hiiiiiiiiiiiiiiiiiiiglaslik jäätise ja vahukoore magustoit. Säraküünla moodi asi oli ka ja ettekandjad koos mu perega laulsid mulle sünnipäevalaulu. Veits piinlik oli, aga elasin üle :D. Panin tähele, et seal oli ka üks teine seltskond, kus kellegi sünnipäeva tähistati ja kui sellele kutile laulma hakati, siis ta oli suht sama näoga nagu minagi :D
Üldiselt oli kõik hästi tore. Üsna meeldejääv sünnipäev igaljuhul. Tegelikult parim sünnipäev, sest olen nüüd ju ka uhke kahe üliarmsa poni omanik! Niiet minu 20. sünnipäev on olnud igati vinge :D
Nüüd ootan, et esmaspäev juba mööda saaks ja nädalavahetus kiiremini tuleks.
Kodustele kallid ja suur aitäh kõigile õnnesoovijatele! :)