Ma olen juba peaaegu 7 nädalat Inglismaal olnud! Kuhu see aeg küll kadunud on?! Nii imelik, alles ma ju jätsin kõigiga hüvasti ja lahkusin Eestist. Aga see tähendab, et mul on natuke rohkem kui 4 nädalat veel jäänud ja siis jälle koju!! :)
Siinne elu on päris normaalne. Uskumatu, aga mul ei olegi sellist suurt koduigatsust peale tulnud. Loomulikult tunnen ma kõigist puudust, aga samas on siin ka tore. Terve pere on hästi äge. Selline tunne, nagu oleksin neid juba hästi kaua tundnud. Selles mõttes, et hästi kodune on nendega siin koos olla. Mul on ausalt öeldes hea meel, et ma seda esialgset töökohta ei saanud. Ma kahtlen, kas kuskil mujal oleks nii hea olnud kui siin.
Mis siis veel? Käisin eelmine nädalavahetus Sillel külas. Tutvusin mõne Sille uue sõbraga ja Sille tutvustas mulle ingveriõlut :D. Päris hea tegelikult, parem kui tavaline õlu.. eriti külmalt juues. Pühapäeval kohtusime veel Madeleine'iga. Tütarlaps, kes töötab au pairina seal peres, kus mina ajutiselt 3 nädalat veetsin. Tore neiu on. Aga tunnen kaasa talle pisut, ise ei tahaks küll seal majas kuude kaupa töötada :D.
Nüüd hakkab jälle üks nädal läbi saama. Päevad lähevad nii kiiresti, olgugi, et ma alustan juba umbes 7st ja magama lähen kuskil südaöö paiku. See nädalavahetus tuleb ka huvitav vist, laupäeva hommikul on Suziel koolisõiduvõistlus. Nii armas, tahaks näha teda juba oma väikese poniga sõitmas! Ma teen kindlasti hästi palju pilte ka. Võistlustele minek tähendab kahjuks seda, et ma ei saa järjekordselt hommikul kaua magada, aga noh, saame hakkama. Magada jõuan kunagi hiljem ka :D
Muide. Suht kade olen, et teil on niiiii palju lund, aga mina pean leppima vihmaga. Loodan, et 20.detsembriks on Eestis korralik lumi maha tulnud. Tahan siis kindlasti kelgutama minna! :)
Aga olgu siis. Olge tublid! :)