Veel viimane lõpp..

Polegi enam palju jäänud mul siin Inglismaal. Järgmine pühapäev lendan juba jäädavalt Eestisse.

Lihavõtete ajal töötasin. Pere läks neljapäeval minema ja tulid alles teisipäeval tagasi. Vahepeal käis Sille ka külas. Nii mõnus oli niimoodi omaette siin olla. Iga päev töötamisest viskas natuke kopa ette küll, aga muidu oli täiega hea olla.

Eelmine nädalavahetus käisin Sillel Brightonis külas, sest neiuke sai 21-aastaseks! Brighton on ikka nii kirev koht :D Alguses läksime ühtede eestlaste juurde väiksele istumisele. Seltskonnas olid eestlased, (eesti)venelased, prantslased, hispaanlased ja sakslased ning mitte ühtegi inglast :D. Hiljem läksime kõik koos välja, klubisse tantsima. Aga see koht ei olnud eriti põnev ja nii me siis lahkusime ülejäänud seltskonnast. Lõpuks jõudsime omadega geiklubisse! :D Seal oli lihtsalt nii äge. Kõik need inimesed ja muusika ja.. oehh. Super :D

Järgmisel päeval võtsime väikese reisi ette. Tahtsime külastada Seven Sisters'it.. sinna me siiski ei jõudnud, sest magasime peatuse maha, aga käisime sama ilusas kohas. Üle kalju ääre alla vaadata.. huhh.. jõuab nagu kohale, et siin suures maailmas oled sa lihtsalt üks pisike täpike :D. Aga täiega mõnus vabaduse tunne tuleb ka sellises kohas. Suurepärane paik, kus pead tuulutada. Nüüd veedan siin oma eelviimast töönädalakest. Ei lähe hetkel kõige paremini vist.. Suzie rääkis mulle esmaspäeval, kuidas teatud pereliikmed minu selja taga minust suht halvasti räägivad. Ja no.. viib tuju alla küll noh. Aga küll ma selle kõik kuidagi ära klaarin.. võinoh.. eks paistab. Praegu lihtsalt loen päevi, et koju saada. Samas.. homme õhtul asun emaga Pariisi poole teele, niiet midagi põnevat on ka ees ootamas. Eks ma üritan kunagi sellest reisist ka siia postituse teha. Ja üldiselt on üldse selle blogi eluiga lõppemas. Varsti tuleb ju kojuminek ja siis ongi Inglismaa juttudega vsjoo. Aga senikauaks veel kohtumiseni :)

Nädalake kodus

Juhhei! Ma sain vahepeal koju! :)
Põhimõtteliselt läks see aeg jälle ülikiirelt.
Pühapäeval, kui koju hakkasin reisima, mu lend hilines umbes 2,5 tundi. Ehk siis Eestisse jõudsin ma enne 2te öösel. Kuna ma nii hilja peale jäin, siis selle asemel, et oma vennaksesel sundida seda hilist reisi ette võtma, sain ma auto lihtsalt Tallinnasse ja sõitsin ise koju. Alguses oli kõik nii sassis. Rool valel pool, käigukang valel pool. Suunatulede asemel hakkasid kojamehed tööle, autod sõitsid valel pool. Aga umbes 2 minutiga harjusin ilusasti ära ja sain ilusasti koju sõidetud.
Reimoga ma kahjuks peaaegu üldse aega ei saanud veeta, sest ta pidi tööle minema Soome jälle. Veiksi ei näinud üldse ja isa nägin enne tagasitulekut lennujaamas; ta jõudis siis just oma Ameerika-reisilt tagasi. Nädala sees õnnestus mul Evat näha! JA loomulikult tema pisikest Eliisi. Oeh, nii armas väikseke. Ja lihtsalt nii hea meel oli jälle näost näkku Evaga rääkida. Uskumatu kui kaua aega oli möödunud ajast, mil ma teda viimati nägin.
Kooli juures käisin ka, et bioloogiast rääkida endise õpetajaga. Lubas mul konsultatsioonidesse minna, kui need algavad, et ikka korralikult eksamiks korrata saaks. Nii kummaline oli jälle seal koridorides kõndida, igasuguseid mälestusi tuli meelde :D
Enamuse vabast ajast veetsin muidugi tallis. Kallistasin ja musitasin Vipot nii palju, kui vähegi sain :D Ei teagi, kas see talle nii väga meeldis.. aga mis seal ikka.
Pühapäeval, kui jälle tagasi Inglismaale pidin liikuma hakkama, siis ärkasin juba varahommikul.. sest pidin vannituppa oksendama jooksma :D Põhimõtteliselt veetsin terve oma hommikupooliku niimoodi. Isegi maale ei jõudnud enne lendu minna. Olin hoopis kägaras voodis ja lootsin, et natukenegi paremaks läheb.. Suure vaevaga sain siiski Tallinnasse ja isegi lennusõidu elasin üle. Ja tagasi ma jälle olingi :)

Šotimaa

Märtsi lõpu poole käisin ühe saksa neiu Lesliega Šotimaal. Kuna nädala sees tuleb tööd teha, siis läksime lihtsalt nädalavahetuseks. Reede õhtul läksin tema juurde, et sealt hommikul ilusasti rongiga lennujaama minna. Õhtu venis suht pikale ja umbes tunnikese maganud, läksime varahommikul rongijaama. Esimesest rongist jäime maha, teisele õnneks jõudsime. Ja suure kiirustamisega saime isegi õigeks ajaks väravasse ja lennukile. Šotimaa kohal oli õnneks võrdlemisi selge taevas ja nägime aknast imeilusat maastikku.

Jõudsime siis meie sihtpunkti, Invernessi. Seal oli imepisike lennujaam. Umbes tunnikese võinii ootasime seal bussi ja linna me saimegi. Pärast pikka otsimist leidsime oma hosteli ka üles. Suht normaalne koht oli. Natuke puhkasime seal ja siis läksime linnaga tutvust tegema. Turistipunktis uurisime, mida teha tasuks. Ostsime piletid Loch Nessi reisi jaoks. Koosnes see siis bussisõidust ja paadisõidust. Külastasime ka lossivaremeid. Koletist kahjuks ei näinud, oli häbelik teine ja püsis peidus. Järgmisel päeval käisime Nairnis ka, rannas. Megatuuline oli :D Ja noh, niisama ühte-teist tegime veel. Õhtul käisime väljas ka. alguses läksime klubisse, aga siis täitsa kogemata avastasime sealt samaselt ühe pubi, kus esines mingi band. Lihtsalt super oli! :)
Põhimõtteliselt.. Võib öelda, et häääääästi ilus koht on. Ilmaga vedas meil ka, terve nädalavahetus paistis päike. Ainult paar korda tibutas natukene.

Üldiselt jäin reisiga rahule. Inimesed olid seal ägedad, loodus võrratu ja aktsent oli ka super. Kunagi võiks tagasi küll minna :)

Stonehenge

Oli pikk-pikk nädal. Aga selle elasime ilusasti üle ja laupäeva hommikul võtsime suuna Stonehenge'i poole. Läksime sinna neljakesti- mina, Leslie, Silvia ja Cynthia (kõik erinevatest riikidest muide :P). Kõigepealt umbes paaritunnine autosõit ja korra jõudsime natuke äragi eksida, aga lõpuks saime kenasti kohale. Õues oli megakülm tuul, aga elvust oli nii palju, et see väike asi meid eriti ei häirinudki :D

Kõndisime ringi peale, tegin iga nurga alt pilte ja lõpuks võtsime lõdisedes suuna auto poole. Seejärel suundusime Salisbury poole. See on selline hästi ilus linnake. Seal on ülimalt suur katedraal ja hästi palju vanaaegses stiilis majasid. Käisime seal söömas ja jalutasime ringi. Loomulikult tegin pilte ka.

Sisehoov...


ahjaa, enne katedraali jm käisime tegelikult mingeid lossi- ja kiriku vms varemeid ka vaatamas. Selline mõnus ümbrus on seal. Hästi avar ja rahulik ja mõnus. Linn ise on võrdlemisi kokkusurutud muidugi. Väiksed tänavad ja majad tihedalt üksteise kõrval. Aga ilus on. Vähemalt see osa, mida mina nägin :D
Ja ega siis midagi, lõpuks hakkasimegi kodu poole sõitma. Lund hakkas ka sadama. Vahepeal läks ikka päris hulluks. Siin kandis, kus mina elan, oli täitsa korralik lumi maas ja sadas terve öö. Hommikul ärkasin selle peale üles, et Tania, Chelsea ja Suzie mängisid naabriga lumesõda. Pärast ehitasid lumememme ja lumesea ka. Loomulikult käisid ka kelgutamas. Mina veetsin oma päeva peamiselt toas. Kui päris aus olla, siis nende kelgutamine jms ei paku mulle väga pinget :D. Kui saad kuskilt oma 3 meetrit liugu lasta, siis minu jaoks pole see ikka päris see. Lisaks polnud neil korralikku kelku ka ja see 3 meetrit lõppes oksarisus. Niiet nagu ma ütlesin, ma olin peamiselt toas :D Aga iseenesest oli tore, et nad ükskord ometi lund nautisid :).
Siiamaani on lumi maas. Nüüd on see enamjaolt jääks muutunud. Päris lõbus on autoga sõita, kui suvekad all on. Millegipärast võttis Tania nö minu auto endale sõitmiseks ja mul on nüüd tema oma. Sellel pole üldse rehvidel mustrit ainult. Vahepeal rohkem uisutan mööda teed, mitte ei sõida :D. Õnneks suured teed on puhtad jääst ja lumest, niiet väga hull ei ole...

Oeh. Pole rohkem aega kahjuks, et edasi kirjutada. Ja kui päris aus olla, siis muud midagi erilist toimunud ka pole. Lähen nüüd õue ja üritan hobuste boksid kuidagi ära teha. Loodan, et pikali ei kuku.. tossud pole just kõige paremad jalanõud libedaga käimiseks :D

:)

Kuhu see aeg nüüd siis sedasi läinud on järsku? :O Juba jaanuari lõpp. Aga ei kurda. Ja täitsa lõpp, aga täna sadas lund siin! Mina ei tea, kust see siis järsku tuli niimoodi. Palju muidugi ei sadanud. Ja arvestades asjaolu, et mõni nädal tagasi nägin juba nartsisse õitsemas, siis pisut kummaline värk on.

Nii, vahepeal käisin Sillega Londonis muusikali vaatamas sünnipäeva puhul, Vaatasime Shrek the Musical'i ja see oli niiiii äge! :) Tahaks veel mõnda näha.. kahju, et nad kallid on ainult.

Ja enne teatrikülastust tegime aega parajaks ühes pisikese kohvikus..

Vahepeal olen ühe saksa tüdrukuga väljas käinud. Ta on selline hästi energiline ja lõbus, niiet mõnus on temaga aega veeta. Peamiselt käime kinos või väljas söömas vms.. Kino on siiski põhiline, sest meile mõlemale meeldib filme vaadata. Ma käiks iga päev seal vist, kui liiga kalliks asi ei läheks :D Nädalavahetusel käisime bowlingut ka mängimas ja saan uhkusega öelda, et jagasin esimest kohta (olime neljakesi) :D. Aga ma panin vahepeal ikka väga puusse omadega. Võitjaks õnnestus mul tulla ainult tänu sellele, et teised mängisid ka suht halvasti :D

Sellel nädalavahetusel on plaanis Stonehenge'i juures ära käia. Ei jõua ära oodata. Eks panen pärast pilte ka üles siia :)

Rohkem ei olegi midagi vist. Varsti proovin jälle ära eksida siia :)

Uuel aastal uue hooga?

Ongi käes uus aasta. Seekord võtsin selle vastu Inglismaal koos Sillega. Loomulikult olime Brightonis. Nagu meil ikka juhtuma kipub, jätsime oma asjad suht viimasele minutile. Õnneks meil siiski vedas ja saime veel piletid ühele peole. Ja seal saigi vana aasta ilusasti ära saadetud ja uus vastu võetud.
Peale seda tuli uuesti oma vanasse rutiini sisse saada. Õnneks või kahjuks ei võtnud see eriti kaua aega. Üsna kiiresti tuli tunne, nagu poleks vahepeal ära käinudki. Sellega seoses käis koduigatsus ka päris tihti külas.. asjaolu, et mu sünnipäev kohe-kohe tulemas oli, tegi asja natuke paremaks.. ja samas ka natuke kurvemaks. Juba teist aastat ei saanud ma sünnipäeval kodus olla ja seda pere ja sõpradega tähistada. Aga noh.. eks Inglismaal on ka ju tore. Nädalavahetusel enne sünnipäeva käisin Londonis ja sain seal emaga kokku. Väiksed poeringid ja varajane õhtusöök itaalia restoranis. Päris mõnus oli :)
Esmaspäeval ärkasin üles ja läksin rõõmsalt Suziet äratama. Ah ei.. enne veel olid kõned Markolt ja isalt. Siis läksin majja. Kogu pere magas alles. Suzie oli uskumatult pahur, mis viis mul ka tuju alla jälle, aga lõpuks ütlesin, et minu sünnipäeval pole tal õigust minuga vaielda ja halb laps olla, sest see on minu päev ja mina olen kõige tähtsam :D. Ta mossitas ikka edasi, aga mul oli sellest savi ja viisin ta lihtsalt kooli. Pärast tegin oma mõned kingitused lahti ja ajasin vaikselt asju. Vahepeal tulid veel mõned telefonikõned ja sõnumid. Aga midagi väga erilist ei toimunudki.
Teisipäeval oli sünnipäev juba täiesti unustatud ja tegin oma tööd rahumeeli edasi.
Terve nädal on tegelikult vaikne olnud. Nädalavahetus pidi ka selline tagasihoidlik tulema ja kodus mööduma. Reedel nautisin täiega seda, kui ülejäänud pere umbes 3 tundi väljas oli. Lihtsalt rahu ja vaikus ja terve maja minu päralt. Lihtsalt niiiiiii mõnus :). Ja täna, suhteliselt ootamatult, käisin ühe saksa tüdruku ja ühe austria tüdrukuga Brightonis. Nad läksid autoga, niiet maksime hulga peale ainult natuke kütteraha ja saimegi täiega odavalt ära käia. Kõige parem oli muidugi see, et ma nägin ju Sillet. Käisime Starbucksis ja ajasime lihtsalt juttu ja täiega tore oli :) Vahepeal olime teiste tüdrukutega natuke koos ja siis uitasime jälle omaette ringi. Lõpuks saime teistega jälle kokku, ütlesime Sillega head aega ja üsna pea võtsime suuna kodu poole. Crawleys tegime veel väikse peatuse, et pisut süüa ja kodus ma olingi.
Homme tahaks rahulikult magada, natuke tuba koristada, hispaania keelt korrata ja loodetavasti ka pisut pulmaasju ajada.. ei saa ju oma pruutneitsi kohustusi ära unustada :P
Järgnevateks nädalavahetusteks on ka plaanid tehtud, kuid ei taha midagi ära sõnada ja kindluse mõttes neist veel ei räägi :)

Muud vist ei olegi. Nüüd on aeg seal maal, et võiks ära magama minna. Loodetavasti jõuan varsti jälle siia, et mõned read kirja panna. Seniks aga nägemiseni.. või pigem lugemiseni vist :P

Jõuluaeg

Juba ongi käes minu selle aasta viimane õhtu Eestis. Järgmine kord puudutavad minu jalad Eestimaa pinda alles märtsi lõpus ja seda ka vaid võrdlemisi lühikeseks ajaks.. Aga samas.. aprilli lõpus või mai alguses tulen jäädavalt koju niiet polegi väga palju ju jäänud.

Minu jõuluvaheaeg Eestis on suht kiire olnud. Klassikokkutulek, käik Raplasse, Tartu ring, Viljandi külastused.. Vahepeal on aega olnud, et mõned korrad ratsutamas ka käia ja siis kodus kvaliteetaega veeta. Haha, Sille käis ka esimest korda mul Eestis külas.
Muide, käisin arsti juures ka vahepeal. Kõigest mandlite pärast (mitte nagu väike Reimo arvas, et ma mõne hobuse käest peksa sain vms :D). Arstionu oli ülimalt mõnus. Tegi nalja ja seletas ilusasti kõike. Soovitas mul mandlid Eesti riigile loovutada :D. Täna leppisingi aja kokku ja 12.juulil lähen Tartusse, kus nad mul ära võetakse (kõige varasem aeg, mis vaba oli). Suht ootan seda juba. Viimasel ajal olen kogu aeg tõbine- kurk on valus, nohu ja hääl ära jne..

Nii. Räägiks natuke sellest ka, kuidas me Sillega Eestisse reisima hakkasime üldse. Neljapäeval siis tegin kiiruga oma toimetused veel ära ja Gary vanemad viisid mu Gatwicki. Natuke pusimist piletimasinaga ja saingi oma rongipileti kätte, et Hemeli poole teele asuda. Vaatamata Sille väikestele äpardustele oma piletiga saime siiski Claphamis kokku ja pool teed õnnestus meil koos reisida. Jõudsimegi viimaks väikesesse Bovingdoni. Lühikesed jutuajamised ja siis naabrinaise Valerie juurde õhtusöögile. Niiiii mõnus õhtu oli. Selline väga täiskasvanulik ja muud jutud. Pärast mängisime sõnaseletusmängu ka. Ikka väga dum-dum tunne oli, sest pooli sõnu polnud elusees kuulnud ka mitte ja siis olid sõnad, mida kuidagi seletada ei osanud. Haha, aga samas kui vahepeal midagi õigesti saime, siis teised kiitsid, et me oleme ikka väga tublid. Et jah, nii palju siis meie inglise keele oskusest :D.
Nii.. õhtu mööda saadetud, läksime siis magama, et mõne tunni pärast taas ärgata ja lennujaama poole teele asuda. Aga oh seda rõõmu, lund hakkas sadama. Väikesed liiklusummikud ja rahvast pungil täis lennujaam ning Sille oli täiesti kindel, et nüüd jäämegi oma lennukist maha. Minu täiesti rahulik ja paanikavaba suhtumine ei teinud ka Sille tuju üldse paremaks :D. Aga natuke õnne ja kiired jooksusammud ning jõudsime siiski õigel ajal õigesse kohta ja viimaks saime siiski oma kallile kodumaale.

Ega muud polegi. Nüüd naudin võimalust oma toas olla. Viimased asjad saab ka veel korda seada. Kingitused Inglismaa perele pakin seal, sest niimoodi on neid lihtsam transportida. Vähemalt on nüüd kõik jõuludega seotud kulutused selja taga. Aaaahhh! Jõulude ja kingitustega seoes.. Ilmselt kõige armsam kingitus oli see, et Egle palus mind oma pruutneitsiks! :) Järgnev aasta tuleb igal juhul tegus. Igavuse üle ei tohiks ma küll nüüd pikka aega kurta :D
Koduskäiguga võib igaljuhul rahule jääda. Oleks veel natukene lund ka maas olnud ja need tormituuled oma elektrikatkestuste jms olemata jäänud, siis oleks päris perfektne jõulupuhkus olnud.

Olgu.. üritan jaanuari alguse poole jälle midagi siia kokku kirjutada.
:)