Juba ongi käes minu selle aasta viimane õhtu Eestis. Järgmine kord puudutavad minu jalad Eestimaa pinda alles märtsi lõpus ja seda ka vaid võrdlemisi lühikeseks ajaks.. Aga samas.. aprilli lõpus või mai alguses tulen jäädavalt koju niiet polegi väga palju ju jäänud.
Minu jõuluvaheaeg Eestis on suht kiire olnud. Klassikokkutulek, käik Raplasse, Tartu ring, Viljandi külastused.. Vahepeal on aega olnud, et mõned korrad ratsutamas ka käia ja siis kodus kvaliteetaega veeta. Haha, Sille käis ka esimest korda mul Eestis külas.
Muide, käisin arsti juures ka vahepeal. Kõigest mandlite pärast (mitte nagu väike Reimo arvas, et ma mõne hobuse käest peksa sain vms :D). Arstionu oli ülimalt mõnus. Tegi nalja ja seletas ilusasti kõike. Soovitas mul mandlid Eesti riigile loovutada :D. Täna leppisingi aja kokku ja 12.juulil lähen Tartusse, kus nad mul ära võetakse (kõige varasem aeg, mis vaba oli). Suht ootan seda juba. Viimasel ajal olen kogu aeg tõbine- kurk on valus, nohu ja hääl ära jne..
Nii. Räägiks natuke sellest ka, kuidas me Sillega Eestisse reisima hakkasime üldse. Neljapäeval siis tegin kiiruga oma toimetused veel ära ja Gary vanemad viisid mu Gatwicki. Natuke pusimist piletimasinaga ja saingi oma rongipileti kätte, et Hemeli poole teele asuda. Vaatamata Sille väikestele äpardustele oma piletiga saime siiski Claphamis kokku ja pool teed õnnestus meil koos reisida. Jõudsimegi viimaks väikesesse Bovingdoni. Lühikesed jutuajamised ja siis naabrinaise Valerie juurde õhtusöögile. Niiiii mõnus õhtu oli. Selline väga täiskasvanulik ja muud jutud. Pärast mängisime sõnaseletusmängu ka. Ikka väga dum-dum tunne oli, sest pooli sõnu polnud elusees kuulnud ka mitte ja siis olid sõnad, mida kuidagi seletada ei osanud. Haha, aga samas kui vahepeal midagi õigesti saime, siis teised kiitsid, et me oleme ikka väga tublid. Et jah, nii palju siis meie inglise keele oskusest :D.
Nii.. õhtu mööda saadetud, läksime siis magama, et mõne tunni pärast taas ärgata ja lennujaama poole teele asuda. Aga oh seda rõõmu, lund hakkas sadama. Väikesed liiklusummikud ja rahvast pungil täis lennujaam ning Sille oli täiesti kindel, et nüüd jäämegi oma lennukist maha. Minu täiesti rahulik ja paanikavaba suhtumine ei teinud ka Sille tuju üldse paremaks :D. Aga natuke õnne ja kiired jooksusammud ning jõudsime siiski õigel ajal õigesse kohta ja viimaks saime siiski oma kallile kodumaale.
Ega muud polegi. Nüüd naudin võimalust oma toas olla. Viimased asjad saab ka veel korda seada. Kingitused Inglismaa perele pakin seal, sest niimoodi on neid lihtsam transportida. Vähemalt on nüüd kõik jõuludega seotud kulutused selja taga. Aaaahhh! Jõulude ja kingitustega seoes.. Ilmselt kõige armsam kingitus oli see, et Egle palus mind oma pruutneitsiks! :) Järgnev aasta tuleb igal juhul tegus. Igavuse üle ei tohiks ma küll nüüd pikka aega kurta :D
Koduskäiguga võib igaljuhul rahule jääda. Oleks veel natukene lund ka maas olnud ja need tormituuled oma elektrikatkestuste jms olemata jäänud, siis oleks päris perfektne jõulupuhkus olnud.
Olgu.. üritan jaanuari alguse poole jälle midagi siia kokku kirjutada.
:)
