Nii põnev. Homme sellel ajal olen ma juba lennujaamas ja ootan, et lennukile pääseda.
Täna veetsin hommikupooliku asju pakkides. Osad asjad jätan siia, nii ehk naa nad mulle kohvrisse enam ei mahuks ka :D. Nii hea oli asju pakkida teadmisega, et ma teen seda koju minekuks. Ma olen nii elevil :D. Ma loodan, et mu kohver liiga raske ei ole. Mul pole kaalu, niiet ma ei saa seda kaaluda. Ja oma kingitusi ei saa ma ka kaasa võtta (need, mis pere mulle siin teinud on), pole lihtsalt vaba ruumi kohvris. (Teie kingitused võtavad kogu ruumi ära :D) Pean ootama kuni tagasi tulen siia jälle. Haha, rääkisin oma perele siin, et Eestis tuleb kingituste eest luuletusi lugeda ja mina nõuan neilt ka luuletusi. Neile tegelt päris meeldis see mõte, vanematele vähemalt. Nad arvasid, et teevad üljäänud kinkidega ka nii :D. Tüdrukud pole ilmselt nii vaimustuses, sest neile on meeletult palju kingitusi ja see tähendab, et nad peavad meeletult palju luuletusi pähe õppima :D Ja luuletustest rääkides, ma peaks ise ka mõned pähe õppima vist..
Õõhh.. vanemad on veel viimaseid jõulukinke ostmas. Tüdrukud peavad väljas hobuste bokse tegema. Suziel oli väike draama jälle. Ütles, et pea valutab ja kõht valutab ja kõik värgid.. ühesõnaga ei tahtnud lihtsalt tööd teha :D. Aga paraku ei jäänud ma teda uskuma, niiet nüüd on ta ikkagi õues ja teeb, mis vaja. Ja pole hullu, ma võin vahepeal natuke kuri olla küll, the best olen ikka :D.
Aga ikkagi, ma saan homme koju! Täitsa lõpp noh. Ei jõua ära oodata. Mitte, et mulle siin ei meeldiks, aga ma olen 11 nädalat kodust ära olnud.
Niiet loeme tunde.. varsti olen kohal :D
