Niisiis, olen taas siin! :)
Reis siia oli täiesti sündmustevaene, üritasin võimalikult palju magada, et aeg kiiremini läheks.
Kohale jõudes oli kõigil hea meel mind näha. Ütlesid, et tundsid minust puudust :). Suzie oli mul peaaegu kogu õhtu süles, Chelsea ja Tania jagasid infot mis vahepeal toimunud oli (Chels rääkis ka mõningaid natuke piinlikumaid ja selle võrra ka naljakamaid lugusid :D) ja Gary sai kohe minu kiusamisega pihta hakata :D
Kingitustega jäid ka kõik rahule, eesel, mis Suzie sai, oli eriline lemmik. Pehmete sokkide pärast läks päris rabelemiseks, Tania ja Gary proovisid Chelsea omasid ära näpata :D. Ja Tania kannab nüüd iga päev minu kingitud kaelakeed kaelas. Mina sain ühed mõnusad pika säärega susside moodi asjad :D, et noh, neid võib väljas ka kanda, aga ma eelistan neid sussidena. Komme ja värke sain ka.. ja ühed sokid ratsutamiseks.
Reedel asusin juba rõõmsalt tööle. Tegin schoolruni ilusasti ära ja kõik värgid, vasakpoolne liiklus on endiselt käpas. Õhtul olime terve perega koos kodus, vaatasime telekat ja olime niisama. Garyl pole ka enam öiseid vahetusi, on päevased, niiet temagi saab õhtuti kodus olla. Mitte just kõige parem mulle, sest talle lihtsalt meeldib mind norida igal võimalikul hetkel :D
Laupäeval tuli Sille külla, finally! :D Ta nägi ka lõpuks ära, kus ja kellega ma siin elan :D. Ta oli nõus siia tagasi tulema, niiet kõige hullem vist polnud, aga mis ta sellest kõigest siin täpsemalt arvas, seda peab tema enda käest küsima :D
Aga päeval vahtisime natuke niisama, siis käisime Tescos (millest Sille väikestviisi vaimustusse sattus, don't really know why :D) ja pärast tegime ettevalmistusi välja minekuks (piiduuuu! nagu Sillele meeldib öelda :D). Vaatasime filmi, mängisime trips-traps-trulli, vahetasime riided, värgid-särgid ja Gary viis meid Crawleysse kluppi. Täiesti vabatahtlikult oli nõus meile ka pärast järgi tulema, mis oli superluks. Klubi oli täitsa okei. Muusika oli hea ja inimesi oli päris parasjagu, et võib teinekordki minna. Detailidesse ei hakka laskuma, aga meil oli päris lõbus seal :D.Pärast koju jõudes sõime veits, sest kõhud olid lihtsalt niiiii tühjad ja siis ära tuttu.
Pühapäeval helistasid ema ja isa, et õnne soovida. Peale seda enam und ei tulnud ka, niiet lebotasime veits veel voodis ja siis läksime tuppa. Enamus päevast möödus netis olles, telekat vaadates ja Gary kohati pisut nilbeid nalju kuulates. Igav just ei olnud :D. Sille väiksel survel anti mulle kingitused ka pisut varem kätte. Chels tegi mulle šokolaadi koogikesi ka (brownies), mis olid muide väga head. Lõpuks tuli see kohutavalt kurb hetk, kui ma Sille jälle rongi peale pidin viima. Aga me jätsime hüvasti üsna heade teadetega: Gary ütles, et me võime mõnikord reede õhtul Sillele Bovingdoni autoga järgi minna! Nii vinge!!
Aga õhtul.. me läksime mu sünnipäeva puhul välja sööma. Oli mingi selline kauboi-stiilis restoran või pubi või muu sarnane. Meid ootas laud paari õhupalliga ja litritega kaetud värviline kauboikaabu. Ma keeldusin seda alguses pähe panemast, õhtu lõpuks õnnestus see Chelseal siiski mulle pähe panna, niiet ma andsin alla. Kõhu sai ka seal korralikult täis, ma tundsin juba pärast eelrooga, et aitaks nagu, aga sõin ka pool pearoast kuidagimoodi ära :D. Siis küsis Gary, kuidas mul magustoiduga oleks ja kuigi ma ütlesin, et väga vist ei jõuagi, siis sellest hoolimata tuli paar minutit hiljem lauale üks hiiiiiiiiiiiiiiiiiiiglaslik jäätise ja vahukoore magustoit. Säraküünla moodi asi oli ka ja ettekandjad koos mu perega laulsid mulle sünnipäevalaulu. Veits piinlik oli, aga elasin üle :D. Panin tähele, et seal oli ka üks teine seltskond, kus kellegi sünnipäeva tähistati ja kui sellele kutile laulma hakati, siis ta oli suht sama näoga nagu minagi :D
Üldiselt oli kõik hästi tore. Üsna meeldejääv sünnipäev igaljuhul. Tegelikult parim sünnipäev, sest olen nüüd ju ka uhke kahe üliarmsa poni omanik! Niiet minu 20. sünnipäev on olnud igati vinge :D
Nüüd ootan, et esmaspäev juba mööda saaks ja nädalavahetus kiiremini tuleks.
Kodustele kallid ja suur aitäh kõigile õnnesoovijatele! :)
