Hommikul ärkasime 7st. Jutustasime, sättisime ja lõpuks 10.11 rongiga asusime Londoni poole teele. Umbes 10.40 olime London Eustonis. Leidsime rongijaamast väljapääsu, otsisime ühe pargipingi ja asusime kaarti uurima. Lõpuks hakkasime lihtsalt ühes suunas astuma; järgisime Sille taktikat minna sinna, kuhu 'kõik teised lähevad'. Kõndisime siis mingi aja ringi, lõpuks leppisime Janega kokku, et kohtume Covent Gardenis. Enne seda kõndisime aga natuke Marylebone'is ringi. Arvasime, et võiks ju Madam Tussauds vahakujude muuseumis ära käia. Jõudsimegi sinna, aga oh üllatust - järjekorrad olid meeeeletud! Järgmine kord planeerime asja natuke paremini ja broneerime piletid juba varakult ära :D. Aga asusimegi siis Covent Gardeni poole teele. Vahepeal jõudsime Oxford Street'ile. See oli omaette kogemus. Astusime ühelt suvaliselt väikeselt tänavalt välja ja meid ümbritsesid järsku tuhanded inimesed. Tänavad olid täis väikeseid müügiputkasid suveniiride ja muu turistikaubaga. Lisaks veel suured poed. Järgmisel korral jätame ilmselt päris suure osa oma palgast sinna :D
Nii me siis kõndisime, kaart näpus ja ise vaatamas tänaval siia ja sinna, et miski kahesilmavahele ei jääks. Viimaks taipasime, et oleme kõndinud vales suunas! Keerasime siis vapralt otsa ringi ja läksime tuldud teed tagasi, või noh, peaaegu, läksime teisele poole teed, et natuke põnevam oleks. Natuke kõndimist ja saime Janega kokku. Nüüd oli juba lihtsam - meil oli põhimõtteliselt isiklik giid! :D Läksime läbi Hiinalinna Covent Gardenisse. Seal olid igasugused põnevad tänavaesinejad. Natuke ringi vaadanud, seadsime sammud Trafalger Square'i poole. Imeilusad purskkaevud, hiiglaslikud monumendid ja esimene vaade Big Benile. Kõik oli võrratu.
Natuke pildistamist ja sihiks sai Buckingham Palace. Veel pilte ja siis läksime läbi pargi, kus oli muide väga palju väga julgeid oravaid, Big Beni ja Parlamendi hoonete poole. Teel saime pilte teha ühe korraliku punase telefoniputkaga. Ja kohal me olimegi! Päris uskumatu ikka küll. Big Ben oli nii suur ja võimas, samuti ka Parlamendi hooned. Astunud mõned sammud, nägime ka London Eye'd, ehk siis seda suurt-suurt vaateratast või ilmaratast või kuidas iganes seda eesti keeles nimetatakse.
Ületasime silla ja jalutasime mööda Thamesi jõe kallast. Tahtsime ju Tower Bridge'i (Torni silla) ka ära näha. Teele jäi veel tänavaesinejaid, üks omapärasem kui teine. Möödusime ka Shakespeare'i teatrist (päris originaal küll hävines tulekahjus ja selle asemele ehitatud hoone hävines maailmasõjas, kuid nüüd on see vanade fotode järgi taas üles ehitatud).
Möödus palju pikki minuteid, jalad olid juba väsinud, kuid tuli läbida veel mõned miilid, enne kui oma sihtmärgini jõudsime. Aga viimaks olime siiski kohal! Oli juba pime, seega nägime seda valgustatult - Tower Bridge. Oleks küll tahtnud seda ka avanemas näha, kuid Jane ütles, et kuigi tema on Londonis juba umbes 8 aastat elanud, on temagi seda vaid ühe korra avanemas näinud. Aga polnudki oluline, vähemalt nägime selle silla ära. Kõndisime sealt koguni üle, et kodu poole liikuma hakata. Nägime ka Tower of Londonit. Selleks hetkeks olime aga juba nii väsinud, et suutsime mõelda vaid sellest, kuidas kiiresti koju saada. Olime Londonis ju kokku vähemalt 7 tundi ringi kõndinud! Seega kiirustasime lihtsalt metroojaama, et tagasi London Eustonisse minna ja sealt siis rongiga koju sõita. Eustoni jaamas avastasime, et olime umbes 4 minutit hiljaks jäänud ja pidime kuskil tund aega ootama, et uus rong tuleks. Ostsime siis Kinder Buenot ja Sprite'i ja istusime ja puhkasime :D. Jälgisime natuke aega huvitavaid inimesi ja oligi aeg rongi peale minna.
Loomulikult ei olnud seiklused selleks päevaks veel läbi :D. Saatsin Janeyle (minu pereemale) sõnumi, et ta meile vastu tuleks, aga nagu hiljem selgus, siis tuli see sõnum talle suht hilja kohale. Seega hakkasime me Sillega kodu poole astuma. Vähemalt me arvasime, et läheme kodu poole... Tuli välja, et me unustasime vahepeal ühe vasakpöörde teha :D. Õnneks Janey leidis meid siiski üles ja saime koju.
Aga ka see polnud veel kõik :D. Kodus tabas Sillet tõeline õnnetus, sest ta oli oma salli jope luku vahele kinni suutnud tõmmata. Aga pärast pikka pusimist õnnestus meil see lahti saada. Niiet kõik lõppes ikkagi hästi! :D
Üldiselt oli hästi äge. Tahaks kindlasti tagasi minna. Jõulude ajal pidi seal meeeeeeeeletu olema. Esiteks on kõikjal jõulukaunistused jms ja lisaks see meeletu mass inimesi... Ja Jane ütles, et Chinatowni tasub minna siis, kui hiinlastel aastavahetus on, ehk siis kuskil jaanuari lõpp, veebruari algus vms. Siis toimub neil seal paraad ja suured pidustused. Kõlab igaljuhul ägedalt.
Rohkem pilte ma siia ei viitsi üles hakata sättima. Võite neid minu fotoalbumi lehelt vaadata.
Päikest teile! :)