Sain täna lõpuks ometi intervjuu kokku lepitud. Jama värk on see, et ma pean rongiga umbes 2 tundi sõitma. Vahepeal on veel mingid ümberistumised ka, niiet neist pean ka aru saama. Kui ma neljapäeva õhtul endast märku ei anna, siis teate, et üritan Inglismaa rongide süsteemist aru saada ja tõenäoliselt ekslen kuskil rongijaamas ringi.
Igaljuhul saan ma neljapäeval tööandjaga kokku, Sherrie-nimeline, ja siis paistab, kuidas läheb. Selle töö nimel võtan homme hommikul isegi ühe sõidutunni (õppesõit, et harjuda vasakpoolse liiklusega), sest Sherrie kardab, et ma ei saa tema tütart kooli viia ja tagasi tuua, kui vaja on. Tegelikult ütles ta, et see ongi ainus asi, mis teda minu juures kahtlema pani. Loodame, et nüüd jääb siis kõigega rahule.
Nii.. koristasin vahepeal kahte vannituba, käisin Sophiel (peretütrel) järel koos Sille ja pereemaga, siis triikisin pesu (ma ei mõista, miks on vaja ka kõik voodipesu ära triikida?!) ja nüüd viis pereema Sille kellegagi kohtuma niiet jäin lastega koju. Õnneks tuli pereisa ka koju, seega olen ma nüüd vaba. Pidin ainult Sophiega hobupilte vaatama (Ta tuli marssis mu tuppa, puges voodisse minu külje äärde ja ei tahtnud enam ära minna :D) ja nüüd läks ta isaga sööma, et siis magama minna. Lapsed muideks üldse lähevad siin peres kuskil 7 või 7.30 ajal magama. See tähendab seda, et õhtu on rahulik.
Nüüd on aeg puhkama sättida. Enne veel õhtusöök (Sille õppis täna tomatisuppi tegema ja seda me söömegi), siis pesema ja voodisse. Saab veel rahulikult netis olla ja siis tuttu. Peab homseks õppesõiduks valmis olema. Ma tegelikult tõsiselt lootsin, et ma ei pea enam ühtegi õppesõitu tegema pärast seda, kui load kätte sain, aga vot siis.
Muideks, hästi vahva oleks vahel kelleltki kodukandist ka kirju saada, et uudiseid kuulda jms. Niiet kirjutage mulle! :D
