Uskumatu, et jõudsingi Inglismaale!
Reisi algus polnud väga kiita. Kõigepealt enne reisi algust sain ma oma tööandjatelt teada, et ma pean pühapäeval ise vaatama, kus ma ööbin, sest nende juurde ma minna ei saanud. Sai siis isegi ööbimiskoht leitud, aga endiselt oli vaja kuidagi Gatwicki lennujaamast Londonisse saada. Kõige vahvam oli see, et pühapäeval algas "tube strike" (mingi rongistreik) niiet kõik muutus veel keerulisemaks.
Et asja veel huvitavamaks muuta, siis selgus pühapäeval, et mu 16.15 väljuma pidanud lend lükkus edasi. Esialgu paluti 5st uuesti uurida, et selguks, kas lennuk kella 6st saab väljuda. Kell 5 teatati, et lend toimub 18.30, aga umbes 18.00 öeldi, et asi lükkus veel edasi ja väljumine on hoopiski 19.30. Tegime siis vahepeal aega parajaks Ülemistes ringi liikudes. Lõpuks õnnestus lennukile ka pääseda. Lend ise oli üsna sündmustevaena. Ainus "põnev" asi oli see, et üks inglise noormees hakkas norskama (üsna valjult) kui lennuk oli vaevu jõudnud õhku hakata tõusma.
Inglismaal läks lennujaamas ka suht palju aega. Kõigepealt lennuk tiirutas lennurajal tükk aega ringi ja üritas parkida. Pärast pidi veel terve igaviku pagasit ootama. Siis kohtusin Sille "perega", kes olid šokeeritud sellest, et mulle vastu ei tuldud ja kutsusid mu enda juurde.
Nii ma nüüd siis olengi Bovingdonis. Väike armas nende mõistes külake, minu mõistes päris korralik linn. Olgu mis ta on, igaljuhul on siin väga käänulised ja kitsad teed. Pargitakse väga laialt teede äärde, niiet kõik muutub veelgi kitsamaks. Lisaks on külast välja viivad teed ümbritsetud kõrgete hekkidega, niiet kõikjal on pimekurvid ja tunne nagu liiguksid labürindis.
Teedest veel rääkides, siis suurtel maanteedel on lubatud u 150 km/tunnis... mis on ikka väga kiire. Ja lisaks tahab kõvasti harjumist vasakpoolne liiklus.
Üldiselt on hästi tore. Täna käisime peale Harryl (ühel pere lapsel) järelkäimist coffeshopis kakaod vahukoore ja vahukommidega joomas. Lisaks ostsime poest ka europistiku või adapteri või misiganes asja, sest UK pistikud on hoopis teistsugused.
Hetkel istun oma läpakaga netis, räägin msnis inimestega juttu, sealjuures ka Sillega, olgugi, et ta mu kõrvaltoas hetkel viibib. Ootan parasjagu ka meili/kõnet inimeselt, kellelt on lootust tööd saada. Kui midagi selgub, siis annan teada.
Niikauaks aga pöidlad pihku.
