Käisime siis eile Sillega öise eluga tutvumas. Sille 'pere' andis meile kerge ülevaate kohalikest pubidest ning saatsid meid siis Royal Oaksi, mis nende meelest pidi kõige parem olema. Lisaks mainiti veel ka seda, et teine pubi 'The Bull' pidi väga karm olema ja sinna ei tasuks meil minna.
Asusime siis umbes 9 paiku õhtul teele. Järgisime juhtnööre, mis meile olid antud. Läbisime ühe väga pimeda põiktänava ja arvasime, et olemegi kohe kohal. Meile öeldi, et näete rohelist valgust ja peab sinnapoole minema. Sellist valgust ei paistnud aga kuskilt ja nii me siis asusime lihtsalt ühes suunas teele, lootes, et ehk satume õigesse kohta. Kõndisime natuke maad, ümbrus hakkas väga pimedaks minema ja mõtlesime, et proovime õnne teisel pool. Läksime siis päris 'kesklinna' välja. Sealt leidsime küll 2 pubi, aga kumbki neist polnud see õige. Küsisime siis ühelt koeraga jalutavalt noormehelt teed ja tema juhatas meid seda teed mööda tagasi, kust me just tulnud olime. Keerasimegi siis otsa jälle ringi ja tatsasime rõõmsalt tagasi. Kõndisime siis päris pika maa, aga ikka ei leidnud mingit pubi. Lõpuks küsisime ühelt vanemalt paarilt teed. Nemad juhatsid meid siis päris õigesse kohta. Aga lõpuks kohale jõudes tabas meid täielik pettumus. Selles pubis istusid ainult vaneamad inimesed ja koht meenutas pigem restorani vms. Seega läksime siis umbes minuti pärast sealt minema. Mõtlesime, et kui meile öeldi, et see pubi pidavat väga tore olema (mis oli liialdus), siis võib-olla on the Bull just meie jaoks normaane koht.
Pärast pikka kõndimist jõudsimegi siis 'linna' tagasi. Kõigepealt külastasime kohta nimega the Bell. Päris ok koht, või noh, parem igatahes kui see teine. Mõtlesime siis, et mis me seal teeme. Lõpuks otsustasime, et peaks ju ikka kohaliku õlle ka ära proovima. Tellisime siis kumbki pool pinti ja istusime lauda. Aga seal polnud ikkagi midagi põnevat teha. Mõtlesime, et vaatame the Bulli ka üle, kuid see koht oli üldsegi suletud. Tegime siis veel korra The Bellis ringi peale, aga meievanuseid inimesi seal väga polnud. Arvasime, et võiks siis juba selle viimase pubi ka üles otsida. Pubi juurde jõudes märkasime, et selle kõrval on mingi väike müügiputka, kust sai kebabi ja hamburgerit osta. Läksime niisama sinna vaatama, mis seal on ja müüja, kes oli muideks türklane, tahtis meile kangesti joogid välja teha. Läksimegi siis pubisse, mõtlesime, et midagi paremat ju ka teha pole, ja istusime seal lauda. Inimesi oli vähe, aga kõik olid üsna sõbralikud. Saime tuttavaks šotlasest pubiomanikuga ja mõne inglasega. Pärast mõningast jutuajamist ja istumist otsustasime selle kasuks, et kõige parem on lahkuda. Ja üldiselt hakati pubi ka juba kinni pandama. Niiet lasime sealt siis jalga. Koju tagasi jõudsime umbes 1 paiku.
Hommikul saime varase äratuse tänu Sophiele, kes otsustas jonnima hakata. See meenutas üsna palju Saphira kiunumist vanaema juures, seega oli väga häiriv.
Tegelikult oli ju päris põnev kohaliku kultuuriga tutvust teha. Järgmine kord loodaks, et kohtab rohkem inimesi.
Täna hommikul ütles pereisa (Paul), et me paistame siin hästi silma, kuna oleme pikka kasvu ning meil on pikad juuksed jne. Ja pealegi on see väike koht ka niiet kuna oleme siin uued, siis tekitame juba sellega elevust.
